On õige aeg kaitsta end gripi vastu!
Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne
haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini).
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.
Gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust.
2024. aastal on gripivaktsiin tasuta üld- ja erihoolekande (ööpäevaringse ja kogukonnas elamise)
teenusel olevatele inimestele,
kõigile üle 60-aastastele,
lapseootel naistele,
kuni 7-aastastele lastele
ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.
Ülejäänutele on gripivakstiin tasuline.
haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini).
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.
Gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates 6. elukuust.
2024. aastal on gripivaktsiin tasuta üld- ja erihoolekande (ööpäevaringse ja kogukonnas elamise)
teenusel olevatele inimestele,
kõigile üle 60-aastastele,
lapseootel naistele,
kuni 7-aastastele lastele
ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.
Ülejäänutele on gripivakstiin tasuline.
Palun võtke meiega ühendust rakenduse www.perearst24.ee kaudu
või helistage telefonil 6300050.
Kuidas perearstikeskusega ühendust võtta?
Kuidas pöörduda perearstikeskuse poole ja kuidas ise kaasa
aidata,
et suhtlus oleks ladus?
Tervisekassa poolt on valminud tore video, mida näete siit.
et suhtlus oleks ladus?
Tervisekassa poolt on valminud tore video, mida näete siit.
Vähi sõeluuringud 2024 aastal
Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 2024 aastal kõiki naisi (sealhulgas ravikindlustamata naisi), kes on sündinud aastatel 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989, 1994.Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel.
Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mis levivad peamiselt sugulisel teel. Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes pikema aja jooksul tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ning emakakaelavähk.
Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida. Loe HPV vaktsiini kohta siit.
Meie patsientidel on võimalik proovi anda ka meie tervisekeskuse ämmaemanda juures.
Vastuvõtule registreeruge telefonil 6300050.
Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 2024. aastal 1956, 1958, 1960, 1962, 1964 aastal sündinud
(sh ravikindlustamata) mehed ja naised.
Uuringus osalemiseks kontakteeruge perearstikeskusega!
Uuring on efektiivne ning võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid.
Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised
sõeluuringuprogrammid. Enamikus riikides on sõeluuringu meetodina kasutatud peitveretesti – selle uuringu abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi vaid positiivse peitveretesti vastusega inimestel.
Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 2024. aastal naisi (sh ravikindlustamata naisi) sünniaastatega
1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974.
Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74-aastased iga kahe aasta tagant.
Rinnavähki on võimalik avastada enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud.
Sõeluuringu käigus kasutatakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia. Mammograafia on väikese kiirgusdoosiga, mis on tervisele ohutu.